[FRS] Fraseoloogiasõnaraamat

ega pidu ei parane, kui võõrad ei vähene
ütlus selle kohta, et tuleb hakata võõruselt koju minema

ei liha ega kala; ei kala ega liha
eripäratu, isikupäratu, individuaalsusetu, ei üks ega teine
♦ Temast ei saa aru, mis mees ta on, ta ei ole liha ega kala.
♦ cit Mustad on mäed. Need lastest ei kiha./ Pole see talv ei kala, ei liha. M. Kesamaa

{ei, mitte} kihku ega kahku; {ei, mitte} kihku ega kõhku (eitavas lauses)
1. mitte mingit heli ega häält
♦ Toast ei kostnud kihku ega kahku.
♦ Hõikasin, kuid vastuseks ei kihku ega kõhku.
2. mitte midagi, mitte vähimatki teada, kuulda, mitte mingit teadet, elumärki
♦ Mehest ei olnud hulk aastaid kuulda kihku ega kahku.
♦ Kadus jäljetult, ei kihku ega kahku enam.
♦ cit Ent kuidas kõik (skandaal) soikus: ei enam kihku ega kahku. M. Jürna

[kellelgi] ei ole (pole) midagi suhu ega silma pista
kellelgi pole raasugi söödavat, keegi on nälja äärel
♦ Tagalas kippus asi kurjaks minema, polnud enam midagi suhu ega silma pista.

ei ole (pole) {väga} viga (vigagi)
[kellelgi-millelgi] keegi või miski on päris hea, kena, korralik
♦ Suvel polnud väga vigagi: oli päikest ja oli ka sooja.
♦ Sel raamatul ei ole vigagi.
→ ei ole (pole) viga {midagi} (2)

ei piima ega villa

→ ei villa ega nahka

ei rohkem ega vähem
täpselt nii palju, kui öeldud, kui tarvis
♦ Ei rohkem ega vähem kui üks tund.
♦ Ainult üks kilo, ei rohkem ega vähem.

ei saa (ei saanud) suhu ega silma
keegi ei saa või ei saanud midagi süüa
♦ cit Rüüstasite hommikul köögi tühjaks... mina ei saanud raasu ei suhu ega silma... A. Jakobson

ei tea, kuhu {oma} silmi (silmad) panna; pole, kuhu {oma} silmi (silmad) panna
ei tea, mida häbi pärast teha, ette võtta
♦ cit Nüüd läks Oskar üleni punaseks ja ei teadnud, kuhu oma silmad panna... A.H. Tammsaare

ei villa ega nahka; ei villa ega karva
kellestki pole kasu, abi vms
♦ cit Need mehed küll, ei neist pole villa ega nahka! L. Kibuvits
♦ cit Pole neist naistest ei villa ega karva. F. Tuglas

hingele (hinge peale, hinge pihta) käima
kedagi valusalt, solvavalt või häirivalt puudutama, kedagi pahandama või häirima
♦ See, et sõbrast rohkem lugu peeti, käis talle hingele.
♦ cit Üldse need Veeriku saksad, kes silla taga supelranna korraldasid, käisid Benitale hinge pihta. A. Beekman

kuhu peab risti tegema; kuhu peab risti tõmbama; kuhu tuleb rist teha
üllatuse, imestuse puhul kasutatav väljend
♦ Kuhu ma pean risti tegema, et sellised mehed tulid appi!
♦ Kuhu tuleb rist teha, ta palus vabandust!

lihast ja verest; lihas ja veres; liha ja verega
1. lihane, üht päritolu, veresuguluses
♦ cit Aga me oleme oma isade-emade pojad ja tütred, me oleme nende lihast ja verest. A.H. Tammsaare
2. maine, eluline, ehtne
♦ Selle uskumatu kangelasteoga said hakkama kõige tavalisemad lihast ja verest inimesed.
♦ Äkitselt seisis tähtis isik lihas ja veres nende ees.
3. millestki lahutamatu, kellegagi tihedalt seotud
♦ Olen sellega liha ja verega seotud.

[miski] läheb nagu (kui) lepase (lepse) reega
miski läheb ladusasti, tõrgeteta, häireteta, jõudsasti
♦ Lugemine läheb lapsel nagu lepase reega, paari päevaga hakkas veerima.
♦ Töö läheb ta käes kui lepase reega.
♦ Kogu asjaajamine läks seekord nagu lepase reega.

mida {mis, kes, keda, kuhu, kus...} põrgut
keegi ei tea, pole teada
♦ Mis, mida põrgut siin veel passida!
♦ Kes põrgut käskis sul seda öelda.
♦ Kuhu põrgut sa mind tõid?

[kellelgi] on tuline valu {taga}
kellelgi on väga kiire, suur rutt kuhugi minna, midagi teha
♦ Tuline valu oli mehele minna, nüüd kahetseb.

pill on pinu taga
häda on käes, täbaras olukorras
♦ Muidu on kange naine, aga kui pill on pinu taga, siis teised aidaku.

vabu käsi andma; vabu käsi jätma
kellelgi vabalt tegutseda laskma
♦ Vanemad jätsid lastele elukutse valikuks vabad käed.
♦ Segane aeg andis omavolitsejatele ja äritsejatele vabad käed.

valu on taga
millegagi on tuline kiire, rutt
♦ Selle tööga pole mingit valu taga.
♦ Küll kihutab, ei tea, mis valu tal taga on?
♦ Puhkusele, puhkusele, no küll on ikka valu taga.
♦ Mis valu sul selle meheleminekuga taga on?

vatti ja valu saama; valu ja vatti saama; vatti ja valu nägema; valu ja vatti nägema
häda ja muret tunda saama, raskusi läbi elama
♦ Mees oli Siberis küllalt valu ja vatti näinud.
♦ Ühed vabastajad läksid ja teised tulid.
♦ Rahvas aga sai valu ja vatti.

vett ja vilet nägema; vett ja vilet saama; vett ja vilet tundma
karmi korda kogema, pidevalt sunnialune olema
♦ cit Aune ütles kaastundlikult: „Seal (sõjaväes) sa vett ja vilet näed!“ P. Kuusberg
♦ Töö oli raske ja kord vali – poisid said vett ja vilet.